Disaini õppesuund paneb lossiparki ühepäevanäitusele 100 oravat /24.05

25.mai hommikul kell 8 panevad  disaini õppesuuna õmbluseriala õpilased Kuressaare lossipargi puudele üles ühepäevase vabaõhunäituse "100 oravat EV 100. aastal Kuressaare lossiparki".

oravadVaata teisi oravaid Disainimajaka Facebooki leheltSuur osa kuressaarlasi mäletab aega, kui lossipargis oli palju oravaid, keda sai peo pealt pähklitega toita. EV 100. aasta puhul toovad Kuressaare ametikooli disainisuuna õmbluseriala õpilased üheks päevaks 100 oravat parki tagasi. Näituse eesmärk on eelkõige lastega peredele, kes pargis jalutamas käivad, meenutada pargi ajalugu. Parki on reedel oodatud jalutama hommikust õhtuni võimalikult palju inimesi ka sel eesmärgil, et hoida silm peal, et kurikaelad oravaid ei varastaks ega rikuks.

Näitus on lossipargis üleval 25. mail hommikul kl 8st kuni õhtul kl 9ni. 28. maist kuni 5. juunini saab oravaid näha Kuressaare ametikooli Disainimajaka galeriis. 5. juunil kl 17.00 on lasteaialapsed ja algklasside õpilased oodatud Disainimajaka galeriisse, kus lapsed võivad võtta loosi ja saada ühe orava endale päriseks. Osa oravaid läheb kohalikule Päästeametile, kes omakorda annavad need tööülesandeid täites edasi lastele.

Oravate õmblemist juhendas Piret Paomees, oravaid aitasid kavandada stilistiõpilased Toivo Kõsteri juhendamisel; projekti idee, karakterite loomise õpe ja projekti planeerimine toimus Merit Karise juhendamisel. Näitust toetas Kuressaare linn projektitoetusfondist.

Giidiõpilased tegid koolieksami Lätis ja Leedus /25.05

Kuressaare Ametikooli giidi eriala õppijate (G-16) ja nendele tunde andvate õpetajate reis Läti ja Leedu Vabariiki toimus neli päeva, ajavahemikul 14 – 17. 05. 2018.

20180528 019Giidib Anu LompNagu paljud teavad, on mooduli hindamine tänapäeval mitmete õpetajate koostöö ja seda saab teha ühe suure ja mahuka projekti kaudu. Meie giidi eriala koolilõpu projektiks sai Läti ja Leedu ekskursiooni kokkupanek, läbiviimine ning ekskursioonijärgne analüüs. Marsruudi objektid olid jaotatud kümne giidiõpilase vahel. Ettevalmistamine algas juba talvel. Rühmatööna pandi kokku reisi marsruut, aga üksikobjektidest ülevaated koostasid õpilased iseseisvalt. Hinnangu andsid giiditööle kaheksa õpetajat, kes igaüks hindas oma õpetatavat valdkonda.

Reisi eesmärgiks oli tutvuda naaberriikide linnade, põneva looduse, tähtsamate vaatamisväärsustega ja veenduda, kas naabrid on meist paremad. Kui Lennart Meri kunagi Lätis käis, kurtsid lätlased, et Eestis on kõik parem – kaubad odavamad, linnad ilusamad, elu kergem. Selle peale Meri vastanud: „Jaa, ja mitte ainult – ka naabrid on meil paremad!“

Reisil tutvusime Läti ja Leedu elu – oluga. Ilm oli ilus ja reisikaaslased rõõmsameelsed. Sõitsime Kuressaarest läbi Pärnu Via Baltikat mööda Läti piirini. Piret alustas oma teekonnainfot Pärnust. Saime põhjaliku informatsiooni Pärnust kuni Iklani.

Läti on roheline maa suurte metsade ja puutumatu loodusega. See on maa liivaste mererandadega, mis asuvad kiviviske kaugusel iidse ajaloo ja kultuuritraditsioonidega linnadest, mis on rikka arhitektuuri ja põnevate vaatamisväärsustega. Läti on maa rahuliku elurütmiga maapiirkondadega, kaasaegsete linnadega ja tagasihoidlike, kuid külalislahkete inimeste ning turvalise keskkonnaga.

Läti viimase aja majandus on olnud tõusuteel, sellele on andnud oma panuse ka Eesti. Läti pealinn Riia on mitte ainult Lätimaa, vaid kogu Baltimaade pärl. Ta kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Riia arhitektuur on kaunis ja põnev. Riia asutajate rajatud kaheksasaja aastased gooti kirikud, Riia vanalinna keskaegne hoonestus, elegantne juugend ja puitarhitektuuri pärand teevad Riiast ehtsa arhitektuuripärli. Zemgale piirkonnas, enne Bauskat asus oma teekonnainfot edastama Mahe ja tegi seda kuni Rundaleni.

Rundales asub üks Läti peamisi turismimagneteid, kurikuulsa hertsog Bironi loss. Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis ning pakub vaatamiseks 43 restaureeritud ruumi, kaht paraadsaali ja avarat barokkstiilis aeda. Peale Rundalet võtsime suuna Leedu Vabariiki. Meie esimese päeva sihtkohaks oli Vilnius. Teekonnainformatsiooni asus edastama Kadri.

Ees olev teekond oli pikk. Olin oma elus Leedus vaid üks kord käinud (umbes 20 a. tagasi). Leedu pealinna, Vilniust, tutvustas Rugile väga asjatundlikult ja me saime väga hea ülevaate vanalinnast, mis on väga ilus.

Leedu erineb tunduvalt

Kuigi Leedu pannakse alatihti ühte punti Läti ja Eestiga, erineb Leedu oma kahest põhjapoolsest naabrist tunduvalt. Eesti ja Läti on pidevalt vaevlenud võõrvallutajate orjuses. Leedu aga oli ise suur vallutaja ja hiilgeaegadel ulatus leedulaste riigipiir Läänemerest Musta mereni.

20180528 018VilniusVilnius, eriti selle võrratu vanalinn, on enamike Leedu külastajate meelispaik ja seda täiesti väljateenitult. Vanalinna ajaloomälestiste pärand seljatab mujal Leedus asuvad mälestised. Vilniuse vanalinn on üks Euroopa suurimaid, mahutades endas enam kui tuhandet kaitse all olevat objekti - Katedraal ja Katedraali väljak, Gediminase torn, Koidu väravad, ülikooli kvartal, Presidendiloss, Peeter-Pauli kirik jne.
Reisi teisel päeval viis Rugile meid Vilniuse Ülikooli raamatukogusse. Saime väga palju huvitavat teada ja näha.

Vilniusest jätkasime oma teekonda Smiltyne sadamasse. Teekonnainformatsiooni andsid vaheldumisi Hannela ja Rugile. Vahepeatuse tegime Trakais ja Klaipedas. Trakais tegime söögipeatuse ja külastasime Galve järve saarel asuvat imeilusat keskaegset kindluslossi, mis andis suurepärase ülevaate tollasest ehituskultuurist, tornidest, tõstesildadest.

20180528 017TrakaiImetlesime maalilist järvedest ümbritsetud Trakai linnakest, mis on mänginud tähtsat osa Leedu ajaloos ja on üks riigi vanimatest linnadest. Tõenäoliselt ulatub selle ajalugu juba 12. sajandisse. Gediminase ajal oli see esimene Leedu iseseisva vürstiriigi pealinn. Vytautase valitsemisajal rajati Trakai saarele kindlus – võimukeskus, mis osutus parajaks pähkliks igale vallutajale. Seda saarekindlust on kutsutud Marienburgi ordulinnuse järgi ka “Väikeseks Marienburgiks”. Tegemist on ühe paremini restaureeritud keskaegse kindluslossiga Euroopas. Puusild ühendab saarelinnust muu maailmaga. 30 m kõrguses lossitornis oli suurvürsti residents.

Peale Trakai linna alustas oma teekonnainfo edastamist Jurbarkasest kuni Smiltyne sadamasse Ene-Mai. Klaipedas tegime ostupeatuse. Klaipeda on Leedu merevärav. Linn tekkis 1252. a ehitatud kindluse ümber. Klaipedast jätkasime sõitu praamiga UNESCO kaitse all olevale Kura säärele. Praamisõit kestis ainult kaheksa minutit.

Kaunis kaluriarhitektuur

Anu tutvustas meile Kura Rahvuspargi imepärast loodust ja vaatamisväärsusi. Õhtul jõudsime Kura sääre kõige populaarsemasse kuurorti, maalilisse väikelinna Nidasse, kus me ka ööbisime.
Kolmandal päeval tutvusime Nida linna ja poolsaarega. Linn on kuulus oma kaluriarhitektuuri ja kauni liivaranna poolest.

Nida külje all kõrguvad kuni 50 m kõrgused liivaluited, kust avanevad kaunid vaated nii merele kui lahele. 1930-ndatel aastatel oli Nida väga populaarne saksa puhkajate hulgas. Linna kutsuti ka Preisimaa Nizzaks. Siin oli ka Nobeli preemia laureaadi Thomas Manni suvekodu, kus praegu on muuseum. Nidas on hea väljapanekuga merevaigu galerii-muuseum, kirik ja surnuaed.

Pärast Nida saarega tutvumist sõitsime tagasi Smiltyne sadamasse ja jätkasime reisi Palangasse, mis on kuulus oma merevaigumuuseumi poolest. Väga huvitava ülevaate merevaigust tegi Heler. Ta ütles, et meil merevaiku ei ole ja peame leppima ainult kõrvavaiguga. Palangas me sõime ja tutvusime Palanga merevaigumuuseumiga.

Palangast siirdusime Kuldigasse ja sealt Ventspilsi. Teekonnainfo andis Riina. Kuldigas tegime väikese jalutuskäigu. Kuldiga linna ajalooline hoonestus ja loodus moodustavad ainulaadse ühtse ansambli, mille sarnast ei ole mitte ainult Lätis, vaid ka mujal Euroopas. Ajalooline Venta jõgi ja Venta juga on mänginud olulist rolli Kuldīga linna arengus.

Tundis hästi linna

Enne Ventspilsi linna hakkas Anu meile linna tutvustama.Ta oli teinud aastaid tagasi Ventspilsiga koostööd ja seetõttu tundis linna väga hästi. Õhtul, kui kohale jõudsime, käisime kaupluses ja tutvusime iseseisvalt väga põgusalt linnaga oma ööbimiskoha lähedal. Põhjalikult tutvusime Ventspilsiga, oma reisi viimasel, neljanda päeva hommikul. Meeldejääv oli vanalinn – koht, kus kitsad munakivitänavad ning omapärased hooned ja väljakud pakkusid kontrasti moodsale arhitektuurile.


Käisime turul ja tegime jalutuskäigu promenaadil ning külastasime Liivi ordulossi. Suureks üllatuseks oli eestikeelne giid, kes andis meile lossist ülevaate. Ventspilsi loss on ainus Kurzemes ehitatud loss, mis on säilinud tänapäevani. See on ehitatud 1290. aastal ja on kloostri tüüpi loss nelja elamukorpusega.

Lossi kabel on vanim säilinud kirik Kurzemes. Vangla oli lossis peaaegu kaks sajandit. Selles hoiti 1905. aastal vangistuses revolutsioonist osa võtnud kirjanikku A. Austriņšit (1884–1934), pärast II maailmasõda viibis vangis luuletaja K. Jēkabsons (1879–1946), kes lossis ka suri.

Nüüd on taastatud lossihoonesse rajatud muuseum püsinäitusega Ventspilsi lossi ja vangla ajaloost. Pärast viimase aastakümne jooksul tehtud rekonstrueerimistöid asub lossis Ventspilsi muuseum, mille digitaalset näitust lossi, linna ja sadama ajaloost peetakse moodsaimaks Baltikumis.

Ventspilsist jätkasime oma sõitu Jurmalasse. Jurmalast andis ülevaate Piret. Jurmala on Läti ainus ametlik kuurort. Jurmala kuurort on hästi tuntud oma looduslike rikkuste poolest – siin on pehme kliima, meri, tervislik õhk, ravimuda ja mineraalveed. Linn meelitab oma peaaegu 26 km pikkuse valge liivaga kaetud ranna ja ulatuslike männimetsade, nüüdisaegsete puhkevõimaluste ja kuurordirajatistega.

Igal hoo- ja aastaajal on igale linnakülalisele ning igale maitsele palju üritusi – siin toimuvad kunstinäitused, kohalike muusikute ja välisesinejate kontserdid ning palju muud.

Jurmala oli meie reisi viimane peatuspaik, kus me külastasime kauplusi ja söime. Peale linnaga tutvumist alustasime koduteed. Sõitsime peatumata läbi Riia linna ja siis juba tuttavat Via Baltikat mööda Pärnu kaudu praamile. Möödas oli neli päeva kestnud meeldejääv ja huvitav Läti-Leedu reis. Saime teada palju uut ja huvitavat oma naabrite kohta ja laiendasime oma silmaringi.

Ene-Mai:

"Reis oli väga sisutihe ja huvitav, terve marsruudi vältel sai uut informatsiooni ja nägime kauneid paiku lõunanaabrite juures.

Minule meeldis eriti Vilniuse ülikooli külastus, sügava mulje jättis Balti filoloogide kateedri ruumid ning muidugi ülikooli raamatukogu, kirik ja hoone tervikuna. Objekti tegi veelgi huvitavamaks väga kompetentne ja elava loomuga giid.

Külastasime väga palju looduskauneid kohti nagu Nida, Palanga, Trakai. Erilise mulje jättis kohalik puitarhitektuur, mis oli esindatud nii Lätis kui Leedus: Trakais, Ventspilsis ning mõnusat ajastuhõngu peegeldas Kuldiga linnake.

Proovitud sai ka kohalikku toitu - zeppeline ja külma keefiri suppi. Oli väga maitsev ja miks mitte proovida neid roogi kodus ise valmistada.

Lähemat tutvust sai tehtud kohaliku kulla ehk merevaiguga. Nida poolsaarel sai oma käega katsuda mitme kilogrammiseid merevaigu tükke ning tagantjärele võib väita, et sa ei ole käinud Palangas, kui pole külastanud merevaigumuuseumi. Selles suursuguses mõisahoones on väga huvitavalt eksponeeritud mitmekesine merevaigu kollektsioon. Loodusgiididele oli seal palju uudistamist nii merevaiku tardunud putukate, ämblike kui taimede näol. Lisaks ümbritses hoonet õite meres botaanikaaed. Väga huvitavad olid katsed, mida meie Palanga giid läbi viis eristamaks tõelist merevaiku mittetõelisest.

Reis oli tore ja kogemusi sai palju, läheksin kindlasti uuesti sarnasele reisile."

Hannela:

"Meil oli nii teadja bussijuht, et ise ei pidanud talle näpunäiteid andma, päriselus see nii ei ole. Õpilasele giiditöö harjutamiseks oli see väga hea reis!"

Kadri:

"Reis oli suurepärane kogemus ja õppetund üldiselt. Andis hea ülevaate ning oli vajalik praktiline harjutus giidi tööks. Olen ametikoolile väga tänulik selle võimaluse eest."

Rühmajuhtaja Marve Koppel:

"Õpilased olid väga hästi marsruudi ettevalmistuse teinud ning said suurepäraselt giiditööga võõras riigis hakkama. Ka kõik õpetajate poolt lavastatud probleemülesanded lahendati julgelt ja operatiivselt. Näiteks kliendil oli paha olla või siis reisija jäi kokkulepitud kohale hiljaks, sest oli linnas eksinud jne. Õpilased sooritasid eksami ja õpetajad olid õpilaste tööga rahul. 10 professionaalset giidi oleme juurde saanud!"

Artikli pani kokku giidi eriala lõpetaja Arda-Maiga Raiss

giididKoolieksamilG-16 õpilased (vasakult paremale): Mahe Matsalu, Rugile Slavinskaite, Kadri Keert, Ene-Mai Heinmaa, Anu Lomp, Heler Põld, Piret Seema, Riina Kuslap, Hannela Heinmaa, Arda- Maiga Raiss ja nende õpetajad: Marve Koppel, Tiiu Kiil, Reena Smidt, Maris Sepp, Reet Truuväärt, Heli Kakko, Elle Mäe.



Alamkategooriaid