Uudised

Mäletame: Silvi Truu (1945-2022) 19. august TaaviTuisk

Kuressaare Ametikool teatab kurbusega, et lahkunud on pikaaegne ehitusviimistluse õpetaja Silvi Truu.


Loomult ei olnud Silvi pelglik, kuid müristamist kartis ta väikesest peale kuni elu lõpuni, sest välk lõi nende majja sisse ja süütas ühe osa sellest põlema.

Kuigi ema soovis, et Silvist saaks õmbleja, tõmbas teda ehitus. Ta lõpetas Tallinna Ehituskooli maalri erialal ja jäi oma eriala fänniks kuni lõpuni.

Ametikooli tuli ta õpetajaks 1993. aasta sügisel. Mõned aastad tagasi nime vahetanud, Upa põllutöökooliga pere heitnud, kuid samas jõudsalt uusi erialasid avaval ametikoolil olid majanduslikult keerulised ajad. Ei olnud piisavalt materjale ja vahendeid. Legendaarsed on lood, kuidas Silvi mattvärvi saamiseks majapidamisseepi keetis ja seda värvi hulka segas. Otsis täiendavaid võimalusi erialaseks praktikaks väljaspool kooli. Ka täna on ametikoolis veel mitmed seinapinnad, mis Silvi oma õpilastega värvinud oli.

Õppijatega toimetulekuks olid Silvil oma meetodid. Probleemid klassis või õppetöökojas lahendas ta ilma kurjustamata ja riidlemata, omaenda võtetega ja lähenemistega, mis õppijaid mitmelgi korral üllatasid.

Ta oli nõus õppijatega pärast tunde või tundide vahel lisatööd tegema, et pahteldamine või tapeetimine korralikult selgeks saaks. Ta mõistis, et kui õpetaja ei julge kõrgele lae alla ronida, siis ei julge seda teha ka õppijad.

Silvi oli krapsakas ja aktiivse ellusuhtumisega. Hingelt nooruslik ja alati särav.

Ta oli hästi suure ja sooja südamega, kannatlik, abivalmis ja mõistev. Andis endast kõik ja aitas, kuidas oskas. Talle võis usaldada saladusi ja oma südant puistata kartmata, et sealt jutud liikuma läheks.

Välja teenitud pensionipõlve asus Silvi nautima 2015. aastal. Ta jõudis olla vanaema nii oma kui ka kolleegide lastelastele, õpetades muuhulgas mitmed neist kabet mängima. Oma Kallemäe lähedal asuvas Pärdi maakodus jõudis ta palju salateid ja keediseid sisse teha ning külalistele uute retseptide järgi katsetatud kooke pakkuda.

Enda asjadest ja oma muredest ta kurta ei soovinud. Oli ikka rõõmsameelne ka raskest haigusest hoolimata.

Ametikool avaldab sügavat kaastunnet Silvi lähedastele.

Loomult ei olnud Silvi pelglik, kuid müristamist kartis ta väikesest peale kuni elu lõpuni, sest välk lõi nende majja sisse ja süütas ühe osa sellest põlema.

Kuigi ema soovis, et Silvist saaks õmbleja, tõmbas teda ehitus. Ta lõpetas Tallinna Ehituskooli maalri erialal ja jäi oma eriala fänniks kuni lõpuni.

Ametikooli tuli ta õpetajaks 1993. aasta sügisel. Mõned aastad tagasi nime vahetanud, Upa põllutöökooliga pere heitnud, kuid samas jõudsalt uusi erialasid avaval ametikoolil olid majanduslikult keerulised ajad. Ei olnud piisavalt materjale ja vahendeid. Legendaarsed on lood, kuidas Silvi mattvärvi saamiseks majapidamisseepi keetis ja seda värvi hulka segas. Otsis täiendavaid võimalusi erialaseks praktikaks väljaspool kooli. Ka täna on ametikoolis veel mitmed seinapinnad, mis Silvi oma õpilastega värvinud oli.


Õppijatega toimetulekuks olid Silvil oma meetodid. Probleemid klassis või õppetöökojas lahendas ta ilma kurjustamata ja riidlemata, omaenda võtetega ja lähenemistega, mis õppijaid mitmelgi korral üllatasid.

Ta oli nõus õppijatega pärast tunde või tundide vahel lisatööd tegema, et pahteldamine või tapeetimine korralikult selgeks saaks. Ta mõistis, et kui õpetaja ei julge kõrgele lae alla ronida, siis ei julge seda teha ka õppijad.

Silvi oli krapsakas ja aktiivse ellusuhtumisega. Hingelt nooruslik ja alati särav.

Ta oli hästi suure ja sooja südamega, kannatlik, abivalmis ja mõistev. Andis endast kõik ja aitas, kuidas oskas. Talle võis usaldada saladusi ja oma südant puistata kartmata, et sealt jutud liikuma läheks.

Välja teenitud pensionipõlve asus Silvi nautima 2015. aastal. Ta jõudis olla vanaema nii oma kui ka kolleegide lastelastele, õpetades muuhulgas mitmed neist kabet mängima. Oma Kallemäe lähedal asuvas Pärdi maakodus jõudis ta palju salateid ja keediseid sisse teha ning külalistele uute retseptide järgi katsetatud kooke pakkuda.

Enda asjadest ja oma muredest ta kurta ei soovinud. Oli ikka rõõmsameelne ka raskest haigusest hoolimata.

Ametikool avaldab sügavat kaastunnet Silvi lähedastele.