Meie lood

Meie Rotterdam 17. jaanuar Eneli Raaper, Jaana Kauber

Ärikorralduse spetsialisti eriala õppijate muljed Hollandis korraldatud ärikoolitusel


Osalesime novembris kahenädalasel rahvusvaheliste õpilaste programmis Rotterdamis Albeda kolledžis. Õpilasi oli Eestist, Soomest, Hollandist, Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist ja Põhja-Iirimaalt.

Koduks sai meil kaheks nädalaks hubane korter loomaaia lähedal, mis tähendas, et kool oli kõigest 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Iga hommikusel jalutuskäigul katsusime mitte rataste alla jääda ja möödusime Rotterdami rongijaamast ning selle üüratust rattaparklast.

Päevad koolis läksid kiiresti ja olid hästi läbi mõeldud. Enamuse ajast me tegelesime projektidega, kuid samas oli meil ka tunde ja töötubasid. Näiteks oli meil kahel korral hollandi keele tund, näidati terviserobotit, kes tantsis meile ning räägiti ka turundusest ja müügist, samuti käisime kooli restoranis ärilõunal, kus sai head ja paremat süüa ning räägiti ka ärilõuna etiketist.

Projekti sisuks oli ettevõtte loomine. Toode, mida müüma ja tootma hakkasime, oli ette antud, kuid igal kooli päeval oli meil projektiga seoses ette antud ülesanne. Pidime tegema turu-uuringut, looma logo, tegema reklaami jne.

Jaana meeskond sai peegel-televiisori ja Eneli meeskond sai 3D printeri. Kogu töö tuli viimasel päeval ette kanda ja ära kaitsta. Projektile kuulutati välja ka võitja, kuid hindamisel võeti arvesse ka muud peale esitluse – hilinemised, meeskonnatöö ja inglise keeles grupis rääkimine. Võitjaks sai Eneli meeskond.

Vägev rattakultuur

Arvasime, et kultuuriliselt ei ole meil eriliselt midagi kogeda, aga eksisime. Teadsime, et Hollandis on rattakultuur väga tugev, aga me ei oleks oodanud ilmselt mitte midagi sellist – jalakäijana peab ikka väga tähelepanelik olema, kuna risk pole auto alla jääda, vaid pigem ratta alla.

Eelmisel aastal käijad kogesid, et MasterCard’iga ei saa paljudes kohtades maksta, aga meie saime teada, et kus ei saa Master’iga maksta, ei saa ka Visaga. Maestroga sai aga maksta ilma probleemideta.

Kuna meie Rotterdamis oleku aja sisse jäi ka üks vaba nädalavahetus, otsustasime ühel päeval ka Amsterdamis rongiga ära käia. Amsterdam on küll ilus linn ja võiks eeldada, et meelde jäävad majad ja kanalid. Aga meile jäid meelde hoopis kostüümides ja mustaks võõbatud nägudega Mustad Peetrid, kes juhtusid tol päeval läbi linna minema. Tegemist on hollandlaste jõulutraditsiooniga – meie jaoks kõige kummalisem kultuuriline erinevus.

Õpilased ja õpetajad, kellega me saime koos need kaks nädalat tööd teha ja aega veeta, olid kõik toredad. Endalegi üllatuseks tulime viimasel päeval kuidagi nukralt koolist ära. Koos sai veedetud nii koolis aega kui ka õhtuti peale kooli. Näiteks otsustasime minna kõik koos eelviimasel õhtul pitsarestorani nii-öelda viimsele õhtusöögile, kuna juba see õhtu oli osade jaoks viimane.

Lõpetuseks võime öelda, et kõik, mida me selle aja jooksul nägime ja kogesime, ei annagi vast sõnadesse panna, kuid kindel on see, et oleme ühe suure kogemuse võrra rikkamad.

Lähetust toetas Eramus+.

Eneli Raaper

Jaana Kauber

Osalesime novembris kahenädalasel rahvusvaheliste õpilaste programmis Rotterdamis Albeda kolledžis. Õpilasi oli Eestist, Soomest, Hollandist, Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist ja Põhja-Iirimaalt.

Koduks sai meil kaheks nädalaks hubane korter loomaaia lähedal, mis tähendas, et kool oli kõigest 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Iga hommikusel jalutuskäigul katsusime mitte rataste alla jääda ja möödusime Rotterdami rongijaamast ning selle üüratust rattaparklast.

Päevad koolis läksid kiiresti ja olid hästi läbi mõeldud. Enamuse ajast me tegelesime projektidega, kuid samas oli meil ka tunde ja töötubasid. Näiteks oli meil kahel korral hollandi keele tund, näidati terviserobotit, kes tantsis meile ning räägiti ka turundusest ja müügist, samuti käisime kooli restoranis ärilõunal, kus sai head ja paremat süüa ning räägiti ka ärilõuna etiketist.

Projekti sisuks oli ettevõtte loomine. Toode, mida müüma ja tootma hakkasime, oli ette antud, kuid igal kooli päeval oli meil projektiga seoses ette antud ülesanne. Pidime tegema turu-uuringut, looma logo, tegema reklaami jne.

Jaana meeskond sai peegel-televiisori ja Eneli meeskond sai 3D printeri. Kogu töö tuli viimasel päeval ette kanda ja ära kaitsta. Projektile kuulutati välja ka võitja, kuid hindamisel võeti arvesse ka muud peale esitluse – hilinemised, meeskonnatöö ja inglise keeles grupis rääkimine. Võitjaks sai Eneli meeskond.

Vägev rattakultuur

Arvasime, et kultuuriliselt ei ole meil eriliselt midagi kogeda, aga eksisime. Teadsime, et Hollandis on rattakultuur väga tugev, aga me ei oleks oodanud ilmselt mitte midagi sellist – jalakäijana peab ikka väga tähelepanelik olema, kuna risk pole auto alla jääda, vaid pigem ratta alla.

Eelmisel aastal käijad kogesid, et MasterCard’iga ei saa paljudes kohtades maksta, aga meie saime teada, et kus ei saa Master’iga maksta, ei saa ka Visaga. Maestroga sai aga maksta ilma probleemideta.

Kuna meie Rotterdamis oleku aja sisse jäi ka üks vaba nädalavahetus, otsustasime ühel päeval ka Amsterdamis rongiga ära käia. Amsterdam on küll ilus linn ja võiks eeldada, et meelde jäävad majad ja kanalid. Aga meile jäid meelde hoopis kostüümides ja mustaks võõbatud nägudega Mustad Peetrid, kes juhtusid tol päeval läbi linna minema. Tegemist on hollandlaste jõulutraditsiooniga – meie jaoks kõige kummalisem kultuuriline erinevus.

Õpilased ja õpetajad, kellega me saime koos need kaks nädalat tööd teha ja aega veeta, olid kõik toredad. Endalegi üllatuseks tulime viimasel päeval kuidagi nukralt koolist ära. Koos sai veedetud nii koolis aega kui ka õhtuti peale kooli. Näiteks otsustasime minna kõik koos eelviimasel õhtul pitsarestorani nii-öelda viimsele õhtusöögile, kuna juba see õhtu oli osade jaoks viimane.

Lõpetuseks võime öelda, et kõik, mida me selle aja jooksul nägime ja kogesime, ei annagi vast sõnadesse panna, kuid kindel on see, et oleme ühe suure kogemuse võrra rikkamad.

Lähetust toetas Eramus+.

Eneli Raaper

Jaana Kauber