Meie lood

Panustame töökohapõhise õppe arendamisse 01. juuli TaaviTuisk

Kuressaare Ametikool osaleb üle-eestilisel töökohapõhise õppe ümberdisainimisel ja ootab ka kohalikke ettevõtteid selles osas koostööd tegema.


„Protsessi algatajad ise tõid välja, et töökohapõhine õpe Eestis on senini olnud nagu suur elevant, mis liigub väga aeglaselt edasi,“ märkis ametikooli kvaliteedijuht Astra Mõistlik. „On suurepäraseid näiteid, kus ettevõtted on loonud enda sisekoolitussüsteemi koostöös kutsekooliga. Töökohapõhine õpe on Eesti kutseharidusmaastikul tõusuteel aga jätkuvalt on kolmel osapoolel raske kokku saada: õppija, ettevõte, kool.“

Töökohapõhise õppe ümberdisainimise algatasid haridus- ja teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet. Pilootprojektis olid kaubanduse, metalli ja ehituse valdkonnad. Disainiti kolm uue lähenemisega rakendusmudelit.

„Valdkondade üleselt tulid välja vajadus ettevõtte poolsete mentorite koolitussüsteemi järele, mis käsitleks psühholoogiat, õppija toetamist, ülesannete edastamist ja kokkulepete sõlmimist. Samuti üle-eestilise mentorite võrgustiku loomine,“ rääkis Mõistlik.

„Keskenduti ka noore õppija eripärale, tema vajadustele ja soovidele. Ärgitan kindlasti kõiki ettevõtteid võtma ühendust Kuressaare Ametikooliga, et leida teie töötajate või tulevaste töötajate jaoks parim koolituse läbiviimise lahendus või teha muul moel koostööd meiega“.

Mõistlik koordineeris protsessis kaubanduse töögruppi: „Aitasin sõnastada töögrupi mõtteid ning hoidsin ametikoolide ning ettevõtete ja kaupmeeste liidu omavahelist suhtlust. Olen kaubanduse sektori kutsehariduse arendamisega tegelenud aastast 2011. Mind ajendas projektiga liituma võimalus saada disainmõtlemise protsessi kogemus Eesti parimate ekspertide juhtimisel ning anda enda panus ja teadmised arendustöösse.“

Kaks kolmandikku ettevõttes

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe vorm, mille puhul õppija läbib ühe kolmandiku õppest koolis ja kaks kolmandikku ettevõttes. Õppevorm nõuab tihedat ettevõtte ja ametikooli koostööd.

„Õppijale on töökohapõhine õpe atraktiivne, sest enamasti tööandja hakkab päris kiiresti õpingute jooksul õppijale töölepingu alusel palka maksma. Eriti atraktiivne on see tihtipeale noorele ellu astuvale õppijale, kes on iseseisvat elu alustav või inimesele, kes soovib ümber õppida,“ lisas Mõistlik.

Kuressaare Ametikoolis on töökohapõhises õppes õppimas või viimastel aastatel lõpetanud hooldustöötajad, spaateenindajad ja interaktiivse graafika kujundajad.

 

„Protsessi algatajad ise tõid välja, et töökohapõhine õpe Eestis on senini olnud nagu suur elevant, mis liigub väga aeglaselt edasi,“ märkis ametikooli kvaliteedijuht Astra Mõistlik. „On suurepäraseid näiteid, kus ettevõtted on loonud enda sisekoolitussüsteemi koostöös kutsekooliga. Töökohapõhine õpe on Eesti kutseharidusmaastikul tõusuteel aga jätkuvalt on kolmel osapoolel raske kokku saada: õppija, ettevõte, kool.“

Töökohapõhise õppe ümberdisainimise algatasid haridus- ja teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet. Pilootprojektis olid kaubanduse, metalli ja ehituse valdkonnad. Disainiti kolm uue lähenemisega rakendusmudelit.

„Valdkondade üleselt tulid välja vajadus ettevõtte poolsete mentorite koolitussüsteemi järele, mis käsitleks psühholoogiat, õppija toetamist, ülesannete edastamist ja kokkulepete sõlmimist. Samuti üle-eestilise mentorite võrgustiku loomine,“ rääkis Mõistlik.


„Keskenduti ka noore õppija eripärale, tema vajadustele ja soovidele. Ärgitan kindlasti kõiki ettevõtteid võtma ühendust Kuressaare Ametikooliga, et leida teie töötajate või tulevaste töötajate jaoks parim koolituse läbiviimise lahendus või teha muul moel koostööd meiega“.

Mõistlik koordineeris protsessis kaubanduse töögruppi: „Aitasin sõnastada töögrupi mõtteid ning hoidsin ametikoolide ning ettevõtete ja kaupmeeste liidu omavahelist suhtlust. Olen kaubanduse sektori kutsehariduse arendamisega tegelenud aastast 2011. Mind ajendas projektiga liituma võimalus saada disainmõtlemise protsessi kogemus Eesti parimate ekspertide juhtimisel ning anda enda panus ja teadmised arendustöösse.“

Kaks kolmandikku ettevõttes

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe vorm, mille puhul õppija läbib ühe kolmandiku õppest koolis ja kaks kolmandikku ettevõttes. Õppevorm nõuab tihedat ettevõtte ja ametikooli koostööd.

„Õppijale on töökohapõhine õpe atraktiivne, sest enamasti tööandja hakkab päris kiiresti õpingute jooksul õppijale töölepingu alusel palka maksma. Eriti atraktiivne on see tihtipeale noorele ellu astuvale õppijale, kes on iseseisvat elu alustav või inimesele, kes soovib ümber õppida,“ lisas Mõistlik.

Kuressaare Ametikoolis on töökohapõhises õppes õppimas või viimastel aastatel lõpetanud hooldustöötajad, spaateenindajad ja interaktiivse graafika kujundajad.