Nii küsiti 12.-13. novembril Pärnus korraldatud seminaril (h)arutades demokraatiat kutsehariduses.
Minu huvi seminaril osalemise vastu sai alguse meie EUCLASS Alliance projektist, kus räägime Euroopa Liidust ja Euroopa väärtustest.
Peame õppijatele digi-, rohe-, ettevõtlikkuspädevuste, finantkirjaoskuse jm oluliste üldpädevuste andmist täna enesestmõistetavaks. Kodanikupädevuste puhul see mõistmine nii selge minu arvates veel pole.
Suured väljakutsed
Kairi Tilga Eesti Koostöö Kogust märkis seminaril, et meil on eriline privileeg olla 14% inimeste hulgas, kes elavad liberaalses demokraatias. Samas on langemas nii usaldus kui kuuluvustunne. „Lähikümnend toob Eesti demokraatiale suuri väljakutseid,“ ütles ta.
Oleme Euroopa võrdluses kõrge sotsiaalse eraldatuse määraga. „Üksikud inimesed on haavatavamad ning vastuvõtlikumad radikaliseerumisele ja populismile. Üksinduse defitsiidile pakutakse lahendust tegeliku kogukonnatunde kõverpeegliga.“
Kogukonnatunde hoidmiseks võib teha lihtsaid asju, näiteks ühised söömaajad. Meie Kuressaare tänavapiknik on üheks heaks näiteks. Samuti luua avalikus ruumis kohtumiskohtasid.
Pole vaid valimised
„Demokraatia pole vaid poliitika ja valimised, veel vähem otsuste pealt vaatamine. Demokraatia on osalemine oma pere, naabruskonna, kodukoha ja ka riigi elus. Täpselt samamoodi pole raamatukogu lihtsalt raamatute laenutamise koht, vaid saaks olla kogukonda võimestav ankurasutus, mis kaasab ja võimestab inimesi ning loob naabruskondadele sotsiaalse heaoluruumi suhtlemiseks ja dialoogi pidamiseks,“ tõi Kairi Tilga välja.
Toodi välja ka kutsekoolide võimalus teha tihedat koostööd kogukonnas ja toimida ankurasutusena.
Taimar Peterkop märkis, et kutseharidus, nagu teised haridusliigid, peaksid arendama õppijate kriitilist mõtlemist, hoolivust, meeskonnatööd, tööeetikat ja vastutust.
Dialoogioskuse harjutamine
Aktiivsetele ja ettevõtlikele noortele suunatud Pärnu noortekeskuses HUUB toodi näide sellest, kuidas Taanis harjutati dialoogi ja aruteluoskusi seeläbi, et lepiti kokku, kes millist ala hoone ümber koristama peaks. Lihtne ülesanne, milliste puhul ma ise samuti ei tule alati selle peale, et õppijatele rohkem kaasa rääkimise võimalusi anda.
Dialoogioskust kui kodanikupädevust ning vastavaid metoodikaid on ka sel sügisel korraldatud inspiratsioonihommikutel korduvalt käsitletud.
Seminari teisel päeval arutati selle üle, kas õpilasele sõnaõiguse andmine tagab demokraatiat. Kas piisab sellest, kui õppijale anda koht laua taga, kus otsuseid tehakse? Kogemuste tase selle laua taga pole samad ning ka seal on võimusuhted.
Üks vestlejatest, Kerly Randlane, on Sisekaitseakademis pika maksuametnike õpetamise kogemusega. Jõuametite personali koolitava asutusena on Sisekaitseakadeemias kindlad reeglid riietuse ja väljanägemise osas. Koos Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Eralaga arutasid nad, kas õppija õigus kanda koolis laia vööd on oluline demokraatia teema. Kes üldse otsustab, mis on oluline?
Kahe päeva jooksul räägiti palju rohkemast. Lõpetaks ühega, mis puudutab meid tormina tabanud tehnoloogiat: „AI-l pole südametunnistust. Peame õpetama inimestele neid oskuseid, mida AI ei suuda teha.“
