Eestis on praegu 214 elektrituulikut, millele riigi plaanide järgi võiks lisanduda veel sadakond. Kuigi elektrituuliku tööeaks peetakse ligikaudu 20–25 aastat, on korrapärase hooldusega võimalik kestvust märkimisväärselt pikendada. Selleks aga on vaja spetsialiste, keda alates eelmisest aastast on asutud viimaks ka Eestis õpetama.
Pärnumaa kutsehariduskeskuses on võimalik õppida elektrituuliku tehnikuks, Kuressaare ametikoolis aga labade hooldajaks. Kui tehnikute tööpõld asub peamiselt tuuliku sees, siis labade hooldajad peavad oma ülesandeid täitma kümnete-sadade meetrite kõrgusel väljaspool tuulikut. Vajalikud tööd – labade kontroll, puhastamine, kergemad parandused – tehakse ära rakmetes rippudes.
Kõrgustes töötamine vajab eelkõige teadmisi ohutusest, labade hooldus ka komposiitmaterjalide oskuslikku käsitlust. Lisaks pakutakse valikainetena võimalust õppida näiteks droonijuhtimist, elektritöid ja metallmaterjalide käsitsitöötlemise tehnoloogiat. “Kui varem õpetasime siin põllumajandust, traktoriste ja tehnikuid, siis nüüdseks on ettevõtjate vajadused ja tööturg muutunud. Seetõttu rajati siia Kuressaare ametikooli piirkonna ainus kõrgtööde ohutuskoolituskeskus,” selgitas instruktor-tehnik Juhan Kolk, esimese labade hooldajate kursuse mentor.
Kuressaare lennujaama läheduse ja maandumiskoridori kõrguspiirangute tõttu ei saanud õppekompleksi päris elektrituulikut püstitada. Seetõttu on tuulikugondel toodud maapinna lähedale ning ronimise ja rippumise ülesandedki saavad madalamal tehtud. Ent päris tuulikust õppurid ilma ei jää, juba on käidud ka saare kohalikes tuulikutes toimetamas. “Eesti tuulepargid on nii uued, et praktikakoha leidmine võib neil isegi keeruliseks osutuda. Järgmise õppesessiooni ajal läheme aga nendega Hollandisse, kus on tuulikuid palju ja ühiskonna häälestatus taastuvenergia suhtes teine,” rääkis Kolk.
Kolk toob näiteks, et Hollandis Vlissingenis on 94 elektrituulikuga meretuulepark, mis katab miljoni kodu aastase elektrivajaduse. “Ja annab tööd kohalikule kogukonnale. See on Saaremaa kontekstis ka oluline. Mitte lapsevanemana sa ei lähe esmaspäeval mandrile tööle ja reedel tagasi, vaid pere on kogu aeg koos, isa tuleb igal õhtul koju. Saad kasvõi lasteaias isadepäeva kontserdil käia,” tõi ta näite.
Kuigi praegu õpib kursusel 12 noormeest, on õppesse oodatud ka naised. “See ei ole füüsiliselt nii raske, kui ette võib kujutada. Tornis liikumine on enamjaolt jalgade töö ja kõndida me jaksame ju kilomeetreid. Siin saab selgeks, et käed on töö tegemiseks ning jalad ronimiseks,” ütles Kolk. Tegelikult võib naistel tema sõnul isegi eelis olla. “Sa pead olema alalhoidlik ja ettevaatlik, alati jälgima, mida teed. Naised on selles palju hoolsamad.”
Esimene kursus elektrituuliku labade hooldajaid lõpetab tänavu ning suve hakul algab ka uus vastuvõtt sügisel alustavale kursusele. Õpe kestab aasta ning selle jooksul omandatakse kõik vajalikud oskused ja sertifikaadid, et lõpetamise järel tuulepargis tööle asuda.
Lugu ilmus Kliimaministeeriumi eriväljaandes "Taastuvelekter Eestis (kevad 2026)"
